Kui meie rootsi õhtusöögile tõi Triin kaasa selle koogi, siis võitis see paugupealt kõikide sööjate südamed. Ja kuna besee läheb kõhus täitsa väikeseks kokku, siis on järelikult tegemist ka väga tervisliku, et mitte öelda suisa salendava maiustusega. Perfecto!
Aga ikkagi tundsin, kuidas seda kooki süües tõusis kusagilt sügavalt igatsus tume, mis pikkamööda aga kindlalt võttis laimi kuju. Ja sestap, seda ütlemata tervislikku küpsetist korrates määrisin sinna kahe kihi vahele paraja portsu laimikreemi. Ja kaunistasin koogi laimi ja vaarikaga. Mis jäi täitsa ilus. Ja andis just vajaliku hapuka nüansi. Pean aga tunnistama, et võrreldes Marksi ja Spenceri sidrunikreemiga on Mrs.Darlingtoni laimikreem natuke lahja. Ja mingi imelik kõrvalmaitse on sel ka. Et järgmisel korral ilmselt proovin seda kooki sidrunikreemiga. Ja miks mitte maasika-kireviljakastmega.
No comments:
Post a Comment