Ühepajatoit kanaga.

Roog, mis pani Marxi tõdema, et keeduporgand võib hea olla.

6 suuremat kanakintsu, umbes 1,5 kg

2 spl jahu

oliivõli

8 riba peekonit

1 liiter kanapuljongit

8-10 keskmist kartulit

paar porgandit

pool pead brokkolit, või terve, kui sööjate hulgas on brokkolisõpru

200 g rohelisi ube (võivad olla külmutatud

250 g kirsstomateid

400 g'ne tops köögi toorjuustu

Paneeri kanakintsud soolaga maitsestet jahus ja pruunista pannil õlis. Küpseta suurema poti põhjas tükeldatud peekon. Lisa praetud kanad ja puljong. Lase madalal kuumusel kaane all muliseda ~ 45 minutit, kuni kana on pehme. Lisa tükeldatud kartulid ja porgandid. Kui need on peaaegu valmis lisa juust ja ülejäänud köögiviljad. Maitsesta soola-pipraga. Lase veel 5 minutit ilma kaaneta keeda.

Suvikõrvitsa-sidruni pasta

Nüüd, mil ma jälle mõneks ajaks koduperenaine olen, otsustasin hakata tublidust üles näitama ning ammustel aegadel Triinult laenuks võetud GoodFoode läbi töötama. Mõned retseptid on seal täitsa toredad ja need saavad siia siis kirja. Minupoolsete mugandustega enamasti.

Allpoololevat pastat sai juba eelmisel aastal korra tehtud ja siis kadus see retsept kuidagi silmist. Nüüd avastasin selle uuest ja maitses endiselt hea.

Üks suvikõrvits

300 g tagliatellet

8 viilu peekonit

2 munakollast

75 g parmesani + natuke serveerimiseks

4 spl vahukoort 

1 sidruni koor

Riivi suvikõrvits jämeda riiviga, pane sõela ja ürita võimalikult palju vedelikku välja pigistada. Keeda pasta. Samal ajal prae tükeldatud peekon suure panni peal krõbedaks, lisa kõrvits ja prae kõrgel kuumusel veel 2-3 minutit. Sega kokku munakollased, riivitud parmesan, vahukoor ja sidrunikoor. Kui pasta on valmis, kurna see ja jäta natuke keeduvett alles. Kalla kõik ühele pannile või potti kokku ja lase korraks uuesti kuumaks. Serveeri tibakese riivitud parmesaniga.

Top 50 esimene pettumus

Seni on Eesti top 50 nimekirjas olevad restoranid oma kirjasolu igati õigustanud. Eilne külaskäik Supelsakstesse jättis aga meie seltskonna gurmeevajadused rahuldamata.
Õhustik ja sisedisain olid seal igati nunnud, seda peab tunnistama. Aga sellega positiivne elamus ka lõppes.
Toodi meile menüüd - 4 tavalist väljaprinditud värvilist lehekest ja üks lamineeritud disainivariant. Minu kätte sattus juhtumisi too viimane. Valisin sealt rõõmsa elevusega välja eel- ja pearoa - valikus oli mõlemast mitu meeldivat. Aga siis tuli välja, et see menüü enam ei kehtigi ja lauda toodi see ainult sellel olevate jookide pärast. Päris-menüüd uurides selgus kuri tõsiasi, et ükski neljast eelroast ei olnud selline, mida süüa tahaks. Ja see ei olnud ainult minu arvamus - ainuke, kes endale eelroa tellis, oli Marx. Meie kolm ülejäänut jagasime selle asemel mozarellasalatit. Mis oli söödav, aga ei midagi erilist.
Pearoogadeks sai 2 veiseliha ja 2 pardikoiba valitud. Kahjuks ei teinud ka need toidud kedagi rõõmsaks. Tipprestorani tase see kohe kindlasti ei olnud, ei maitsestamise ega liha pehmuse poolest.
Tõsi küll, Luna lastepraeks olev kartulipuder lihapallidega oli väga kenasti serveeritud.
Täiskasvanute ainukeseks positiivseks maitseelamuseks jäi magustoiduks valitud kook - besee-vaarikakook oli väga hea ent kirju koer sai 50/50 hinnangu - Marxile meeldis aga Heiko põlgas liiga magusaks.

Laugulised juustusaiad

Need on hästi lihtsad aga samas massidele hästi pealeminevad saiakesed



1 poolekilone pakk lehttainast
150 g valget pehmet juustu (Brie vms.)
üks-kaks-kolm küüslauguküünt (vastavalt maitsele ja küünte suurusele)
punt murulauku
tibake õli või muna

Rulli tainas võimalikult ristkülikukujuliselt laiali. Määri sinna peale laiali purustatud küüslauk. Lammuta juust tükikesteks ja laota tükid taignale. Puista peale võimalikult peeneks hakitud murulauk (sobib ka kuivatatud). Rulli tainas toruks. Lõika torust umbes pooleteistsentimeetrised jupid. Pane need paisumisvaruga küpsetuspaberiga kaetud pannile ja küpseta 200 kraadi juures umbes 15 minutit.


Piisava Brie puudumisel olen teinud neist saiakestest ka neljajuustu-variandi: Brie ja feta ja mozzarella ja parmesaniga. Sai isegi veel parem. Kogused olid kõik silma järgi.

Tomati-sidruni-fetasalat

• See salat juhtus nii, et tähtsad välismaised taimetoidulised külalised tulid meile ühel laupäevahommikul brunchile (kas pole mitte überpeen?). Loomulikult oli ärevus suur ja sündmus nõudis väärilist toitlustamist.
• Sai siis usinalt GoodFoode lapatud inspiratsiooni ammutamiseks ja nii see läks. Omad muudatused tuli loomulikult ka sisse viia, nii et tegu siiski mitte üks ühele GoodFoodi roaga.

3 suurt tomatit
1 suur punane sibul
1 sidruni koor
200g fetajuustu
1 spl oliivõli
poole sidruni mahl
väike punt piparmünti
1/2 tl koriandriseemneid

• Lõika tomatid õhukesteks sektoriteks, sibul õhukesteks poolringideks (need lammuta triipudeks) ja laota need kaunilt suurele taldrikule või madalasse kaussi. Riivi peale sidrunikoor ja murenda kõige otsa fetajuust. Tilguta peale õli ja sidrunimahl. Kaunista pisikesteks tükkideks rebitud piparmündiga ja koriandriseemnetega.

Sea sisefilee sidruni-kapparikastmes

Mulle sattus poes ette täitsa ilus ja normaalse hinnaga sea sisefilee. Kuna omaloominguliselt toimetades kipub liha maitsestamine alati väga küüslauguseks, siis otsustasin seekord vahelduseks kohe päris retsepti ette võtta. Et küüslaugu puudumine väga kurvaks ei muudaks, siis valisin välja sellise kastme, kus sees teine suur lemmik, ehk sidrun. Retsept pärineb GoodFoodist, mingid väikesed mugandused muidugi sugenesid ikkagi sisse.

500 g sea sisefileed
oliivõli
jahu
terav lihamaitseaine
sool
1 keskmine sibul
3-4 spl sidrunimahla
250 ml kanapuljongit
200 ml valget veini
2 spl kappareid

Lõika liha umbes 1 sentimeetri paksusteks viiludeks, maitsesta ja paneeri kergelt soolase jahuga. Raputa üleliigne jahu maha ja prae liha hästi kuumal pannil väheses oliivõlis mõlemalt poolt pruunikaks. Võta liha pannilt, alanda natuke kuumust, lisa pisut õli ja peeneks hakitud sibul. Kui sibul on klaasjas, lisa sidrunimahl, puljong ja vein. Mulista minut-paar ja lisa siis liha. Hauta 5-6 minutit, kuni liha on mõnusalt pehme. Sobib täitsa hästi pennedega serveerida.

Selle kevade esimene koogisaak meie aiast e. rabarberi-purukook

Kuna rabarberid aias mühisevad ja ei ole ilus head kraami ju raisku lasta, tuli teha üks kook. Minu vilets mikseriõnn on taas kord tinginud olukorra, kus ohtrat vahustamist nõudvad koogitaignad olid out ja seega jäi valikusse purukook. Purukook rabarberiga on tegelikult igavesti hea ka, nii et kõik klappis.
Retsept on kombineeritud mitmest blogist, mis oma purukoogi-varianti pakkusid ning kodus saadaolevatest toiduainetest.

Põhi
150 g jahu
50 g suhkrut
näpuga soola
1 munakollane
75 g võid
1 tl külma vett

Keskpaik
500 g rabarbereid
umbes 2 spl suhkrut (võid ka 3 panna, tulemus jääb suht hapu)
kaneeli

Puru
100 g suhkrut
100 g jahu
100 g võid
1,5 tl vaniljesuhkrut

Sega põhja jaoks jahu, suhkur ja sool. Lisa jämeda riiviga riivitud või ning sega hästi. Lisa munakollane ja vesi. Mudi. Lõpuks vormi pall ja pane kilega kaetult pooleks tunniks külma.

Haki rabarberid umbes kuupsentimeetristeks tükkideks. Puista peale suhkur ja kaneel. Jäta seisma.

Sega puru jaoks suhkur, jahu ja vaniljesuhkur. Riivi sisse või. Näpi segamini ja pane natukeseks sügavkülma.

Soojenda ahi 200 kraadiseks.

Mätsi tainas (kui tahad, kasuta rulli) 28 cm'se läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Vala rabarberitelt vedelik ära ja puista nad taignale. Kõige peale puista puru.

Küpseta 45 minutit.

Naudi niisama või jäätisega.